#vähem naine

Bussis. Teel Tartusse.

Mõtlesin pikalt järele, kas sellest üldse kirjutada. Kuid need mõtteid ei andnud eriti rahu. Kaks nädalat juba. Niisiis - parem väljas kui sees.

Üks mu meestuttav teatas, et tema meelest olen ma - noh - vähem naine. Sest ma tegelen võitluskunstiga. Ma ei vastanud midagi - ja mitte ainult seetõttu, et sellise rumalusega ongi raske vaielda.

Tema põhimõte -sain ma aru- on selline, et see, et ma suudan end kaitsta (kuigi veel päris hästi ei oska), tähendab, et ma pole tõeline naine=abitu lilleke. Et tema, mees, ei peagi minu eest väljas olema.

Järgmiseks postitas mu kunagine õppejõud oma blogisse selle. Minu tööst sai talle vahend. Sõnum on enam-vähem sama.

See ei ole õiglane.

Mõtlesin, kas too meestuttav ütleks sama, kui teaks, miks ma seda teen.

***

Nüüd tuleb see keeruline osa, mida raske kirjeldada. Aga hästi. Alustame algusest.

Minu minevikus on päris pahasid asju. Koolivägivalda ka. See, kuidas ja mis täpselt toimus, polegi enam nii oluline. Oluline on see, et ma ujusin välja.

Seal peitubki tõenäoliselt põhjus, miks võitluskunstid mulle nii väga meeldivad. Just see, et võitlen enda eest, tegelen olukorraga, otsin väljapääsu.

Mulle hullult meeldib Graciede idee - aidata selliseid lapsi läbi BJJ. Ja naisi ka. Kui ma saaks, siis teeksin sama. Naiste kriisikodudes, koolivägivalla all kannatanud lastele. Sest kuigi see kiusamisvabade koolide programm on väga äge... midagi teha ei ole, kui oled kord juba vägivalda kogenud - vaimset, füüsilist - on maailm päris jõhkralt katki.

Ma loodan, et Eestiski tehakse kunagi midagi sarnast.

Täna sai algkursus läbi. Mu trennipäevikus on 34 läbitud trenni - läbisin vana programmi järgi algkursuse ja tegin mõned tunnid topelt. Mul oli super-treener (päriselt, Sten on kõige ägedam treener, keda kohanud olen. Tea, kuskohast ta selle kannatlikkuse võtab?) ja see klubi on ületanud ootused. See trenn on nagu sõõm värsket õhku - eriti siis, kui tööga on metsikult pingeline ja perega on asjad halvasti.

Ja kui see kõik teebki minust "vähem naise", siis - rahu sellega.

Olen siis vähem.

***

Esmaspäeval algab puhkus. Kaks nädalat. Ma pole iial nii pikalt puhata saanud. Alustan põhigrupis. Nädala pärast reedel viib lennuk mind Londonisse. Vaatasin välja Essexis asuva BJJ kimono-poe, kui vähegi jõuan, sõidan sinna. Loen nüüd metsikult palju erinevate gi'de arvustusi.

Ja neiud? Proovige BJJ-d. Vähemalt paar nädalat. See, kui hästi see füüsisele mõjunud on, selgub teisipäeval - spordiklubis on siis mõõtmine, saan võrrelda eelmise aasta näitudega (arsti juures oli ka viimase südameuuringu ajal koormustest, aga seda ma ei saanud ise eriti uurida, öeldi ainult, et ooooo, koormustaluvus on juba täitsa okei). Ja kui te veel kahtlete, siis... teate. Mu sinine lemmikseelik on selle trenniga seoses lootusetult suureks jäänud.

Väsinud Laura