#2014viimane

Aasta on läbi! 25. detsembril sai viis kuud jitsi täis (jah, ma pean arvestust). Mu trennipäevikus on 100 tundi trenni. Natuke nagu juubel.

Avatud matt oli jõhker kerge löök näkku. Sisemine motiveerimine käib täistuuril sest loobumismõtteid on praegu rohkem, kui kasulik on. 

See video õpetas mulle, et tuleb uskuda, et ühel päeval saabuvad ka oskused. Et VEEL ei oska. Ja VEEL ei ole osavik. Veel.

Trenni jõulupidu toimus ka. Jagati igasuguseid auhindu. Ja ma mõtlesin, et annan ka enda auhinnad.

Trummipõrin, palun.

Aasta trennikaaslane

Eli-Ellika Esvald. Ellika suudab umbes niimoodi rullida, et sa võid ju koba olla, aga õpid hirmus palju. (Kuigi - Helin on ka tõsises konkurentsis!)

Aasta kummaliseim trennihetk

Neid oli hirmus palju. Ja neist on hirmus piinlik rääkida. Aga see, kus üks tüüp algkursusel mulle selja pööras, hiilgas küll kummalisusega.  Piiiin-lik!

Aasta läbimurre

Läksin erakordselt värvilise vöö juurde sparrima.

(Selle kartmine on maru naljakas, peaministri käest polnud mingit probleemi küsida, et "kuulge, kas teil selle pulli pärast piinlik ei ole?" Miks on trennis see kõik nii palju keerulisem?)

Aasta tugi

Kollase-vöö-Kadri. Kõikide nende hetkede pärast, kus ta peal asju katsetada sain. (pane edasi, oranž ammugi ootab!)

Aasta sündmus

Sügislaager. Ehkki olin selle jaoks natuke liiga algaja.

Aasta ost

Valge vöö. Täiesti ilma triipudeta ja kaunis.

Ehk läheb ka see lootusetus üle. Sest - noh - ma ei oska asju veel.

Hmmm.

Laura