#Kuidas Ületada Suurt Rasvast Jitsikriisi (Laura näitel)

Põhimõtteliselt on mul olnud jitsis üks kriis, teine kriis, aga sellist hoolimatut laksu, nagu viimased kaks kuud, sellist pole veel olnud.

Miski ei tulnud õieti välja. Mul oli tunne, et ma ei ole elu sees ainsaski trennis käinud. Mitte kunagi. Mind alistasid algkursuselt tulnud whitebeldid. Jaa, see viimane oli eelkõige löök egole, aga ma usun (eeldan?), et selline olukord võtab südamepõhjast ohkama ka inimese, kes muul ajal mõistlikult aru saab, et it's not about winning.

Pole eriti meeldiv aeg olnud.

Mu enda meetod selle kriisi ületamiseks (palju vinguda) ei andnud eriti rahuldavaid tulemusi. Variant number kaks -mille peale tulin- oli minna tagasi algkursusele. Rääkisin Roniga (kes minu otsene treener on) ja ta kiitis selle mõtte heaks.

Ja kuna Priit oli nii lahke ja tuli vastu, siis läks plaan käiku. Aitäh, Priit.

***

Mul oli selline vinge illusioon, et algkursus minusugusele (võistelnud juba ja natuke aega põhigrupis trenni teinud) kerge on.

Ei ole.

Vähemalt esimeste trennide põhjal. Põhimõtteliselt on see aegajalt ikka päris pähkel. Neid pässe, mida seal õpetatakse, küll valgete vöödega sparrides üldse eriti ei kohta (ma võtsin nüüd kasutusele, muhahaha). This! Is! Stackpass!

Ja see ka asja eriti kergemaks ei tee, et mulle paar asja maru naljakad tunduvad. Stenile see vist kohe üldse ei meeldi, et üks matil kajakanaerab (sest algkursuslased on nii gaad deem nunnud oma ponnistuses), aga no mis sa, hing, teed. 

Mul on nüüd uus treener, coach Liisi, naistegrupi treener (kelle näole tekib üle keskmise kummaline ilme iga kord, kui teda selle tiitliga kostitan). Coach Liisu on täitsa tore ja ei ole nõus, kui ma kuskil viilin. Pmslt oskab coach Liisi julmalt rangelt mind silmitseda ja see mõjub alati niimoodi, et ma püüan anda endast parima.

Oluline on see, et sellest kriisimülkast hakkasin vaikselt välja ronima. Tavatrennides käin edasi ja mõnel säraval hetkel on tunne, et tuleb juba tagasi kõik.

Ma usun, et tagasi põhiasjade (ja nullpunktide) juurde on maru asjalik tee. Ja kuigi noobid whitebeldid ikka veel mind alistavad, on natuke rohkem enesekindlust.

Alati on võimalus, et Priit/Ron matinurgas mõtlevad, et sellest neiust küll neverever asja ei saa, aga noh...

Jitsiki

Ja juulis on kaks laagrit ees: Pärnu suvelaager ja Soome naistelaager. Tore suvi tuleb. Vahepeal jätkan algkursuse kordamisega.

Ma arvan, et see tuleb mulle üle keskmise kasuks. Iga kord olen püüdnud sparritrennis algkursuse teemad praktikas kasutusse võtta.

Töötab.

Jitsikriis on põhimõtteliselt ületamisel.

L.