#Bad Luck Laura

Teate, mis tunne tekib, kui oled just väga suurest vigastusest taastunud ja siis saad uue?

Just. Enam-vähem.

***

See pole oluline, miks või kes. Jits on kontaktsport ja asju juhtub, lihtsalt küsimus: miks, kurat, minuga. Ma käisin ilusti füsioteraapias ja alustasin jõusaaliga ja tegin üldse kõik, mis ette nähti.

Ma ei uskunud, kui see krõks käis, et miskit suurt lahti on -valu NII suur ka ei olnud ja ma olen valuga hea tuttav juba- aga doktor BJJ (aka Reedik) teatas suhteliselt konkreetsel toonil, et nüüd tuled Tartusse ja ei halastanud ka siis, kui ma küsisin, et kas ikka on vaja.

Raske on väljendada, kui väga meil temaga vedanud on - ta lihtsalt küsis, millal saad tulla. Mitte, et saan vastu võtta siis ja siis. Lihtsalt, et: millal.

Ja ma läksin, lamasin seal laua peal ja kuulsin, kuidas ta ütles, et põlv verd täis, miskit on katki seal läind. Põlve külgside on ka osaliselt vigane.

Mul valutavad nüüd mõlemad jalad.

Üheõnaga, ma istusin Maarjamõisas pingil ja nutsin vihast. Dr BJJ leidis mind just niimoodi, kutsus kabinetti ja ütles, et ära kõige kogutavama peale ka keskendu.

Elu oleks palju kergem, kui ma sest alast nii palju ei peaks. Sinna investeeritud emotsioonide hulk on ikka jõhkralt suur. Aga ma ei oska teisiti. 

Aga tulemus selline: Kõige positiivsem stsenaariumi kohaselt saan 22. augustil tagasi matile (neli nädalat trennikeeldu) ja võistlemine septembis on OK. Kõige negatiivsema stsenaariumi kohaselt -mis tundub siiski olevat ebatõenäoline, röntgen oli ilus- tuleb uus op ja kuus kuud trennikeeldu.

***

Nojah, trenni vaatama minemine oli kõrgema sordi masohhism (ma pmslt istusin seal sama õnnelikult kui keskmine laps, kes jõululaupäeval ainsana kingita jäi), aga mis teha. It's something. 

On see, mis on. Midagi pole teha. Ja kuigi positiivseks jäämine on praegu mingi mustade vööde ampluaasse kuuluv tehnika (tundub praegu), tuleb hakkama saada.

Kahe nädala pärast saab jõusaali ka tagasi. Vähemalt saab ülakeha tugevamaks.

Laura