#BJJ poliitika

Trenniga on praegu hästi. Vahelduseks. Sellega on see tore asi, et kui pole ootusi, pole ka pettumust. 

Vist Nordicu süü. Kaks pronksi tegid hingele pai, ja et need kullad polnud, tekitas täpselt nii palju nälga, et veelgi sihikindlamaks muutuksin.

Finnish open terendab silme ees. Ja -vist esimest korda jitsikarjääri jooksul- on tekkinud mõnus kogus eneseusku. 

See tunne on pagana hea.

***

Austraalia klubis, kus külas olin, vajutas üks pruun vöö näpu suule ja vaatas ehmunult ringi, kui ütlesin, et lähen külla ka Dioni klubisse. Sest Dion on Roni sõber (ja kui Ron soovitab midagi, siis ei saanud see möga olla).

"Ära selles kõva häälega räägi," ütles too brown belt. Sest selles klubis ei vaadata hea pilguga sellele, et treenid teises klubis. Isegi, kui oled külla tulnud Eesti white belt.

Ma ei läinud sinna klubisse tagasi.

Olen mõelnud sellest ajast saadik pikalt klubidevahelisest rivaalitsemisest. Mul on käest võtta tõestus, et stereotüüpides on tõde. Et ongi dojosid, kus selline käitumine on norm. See on maailmas lai teema: võisteldakse raha nimel. Tegijate nimel.

Mikey, mu Austraalia sõber rääkis, et käis selle klubi ridades olles salaja Dioni juures trennis. Kui keegi oleks teada saanud, oleks teda välja visatud. Seda ta ei tahtnud. Tõsi, lõpuks läks ta ise...

Ma ei kujuta ette, et mu treenerid Ronald ja/või Priit ütleks mulle, et ära mina ühessegi klubisse. Mitte kunagi. Et: sa võid olla ainult 3D Treeningus, treenida ainult nendel mattidel ja võtta vastu ainult selle klubi infot. Šansid on suured, et ma saadaks ta kukele.

Viimasel suvel oli palju laagreid, muuhulgas toimus Pärnus nelja musta vöö suvelaager. Ma mäletan nii hästi, kuidas mu klubi peatreener Priit linkis selle info meie Facebooki sisegruppi, et kes tahab, minge! Läks küll ainult Mardo (sest enamikul -nagu ka minul- oli puhkusepäevad kulla hinnaga ja loetud, tõesti ei saanud. Ma ei kuulnud kunagi Priitu rääkimas, et "ärge minge".

Tolle Austraalia klubi ettekääne oli, et "siis nad näevad su tehnikaid ja võistlustel läheb halvemini". 

Khm. Kõik kuulsad jitsikad panevad oma tehnikavideod Youtube'sse! Ja nad võidavad kõik võistlused! Keenan Cornelius müüb oma tehnikate DVD-sid, Tellestest-Marcelodest rääkimata!

Tegelik põhjus... see on märksa praktilisem. See on puhas hirm - ilma jääda jitsikast, sest too näeb, et mujal on võib-olla parem. Jitsikaga kaob ka kuutasu. Otsene majanduslik kahju.

Ja siis räägitakse "lojaalsusest"... 

Ma ei eita, et klubiga võib tekkida emotsionaalne side (ma armastan 3D Treeningut ikka kogu täiega) - aga tegelikkuses on iga klubi liige klient. Ta maksab klubile raha. Saab vastu treeningud. Sellega ta kohustused piirduvad. Emotsionaalne side on hea, sest see tekitab treeningutes järjepidevuse. Paljud mu treeningpartnerid käivad vähemalt osaliselt trennis laheda seltskonna pärast. Ürituste pärast. Seepärast, et 3D Treening on laheda vaibiga klubi.

Aga see vaib ei kohusta millekski. Või siis: ei tohiks kohustada.

Ja veel ei istu mulle mingi religioosne mentaliteet. Igasugune silmaklappidega kummardamine EI OLE ok. Ma tean, et paljud black beldid kasutavad ära oma staatust klubi ees. Ja see - on sigadus.

Kuulake nüüd, honeybunnies. 

Kui keegi proovib väita, et te peate jääma klubisse, sest "võlgnete midagi" või "lojaalsus", siis I call bullshit. Seni, kui olete maksnud oma treeningute eest raha (või tasunud muul moel, nt küürinud matte), siis ei võlgne te klubile midagi. Ja kui keegi väidab vastupidist, siis

Ahjaa. See ka.

Tegijatega juhtub asju. Karta on, et ka mina olen ette jäänud - ma tean, et olen, Eesti on väike. Korraldan Eesti naistelaagrit, möllan klubis praegu kakssada kilomeetrit tunnis, toimetan üha rohkem. Igal pool. Aitan kuis jaksan, kirglikult ja kogu südamest.

Muidugi kritiseeritakse. Muidugi ei ole kõik nii nagu peab. Ja ma teen vigu. Ikkagi tundub see nii kuramuse ebaõiglane. Sest ette jääda on pagana lihtne. 

Meenusid Teddy Roosevelti sõnad, mida viimati lugesin Matt Thorntoni esseest:

“It is not the critic who counts; not the man who points out how the strong man stumbles, or where the doer of deeds could have done them better. The credit belongs to the man who is actually in the arena, whose face is marred by dust and sweat and blood; who strives valiantly; who errs, who comes short again and again, because there is no effort without error and shortcoming; but who does actually strive to do the deeds; who knows great enthusiasms, the great devotions; who spends himself in a worthy cause; who at the best knows in the end the triumph of high achievement, and who at the worst, if he fails, at least fails while daring greatly, so that his place shall never be with those cold and timid souls who neither know victory nor defeat.”

"Man" tuleb siinkohal asendada sõnaga "woman", aga saate küll aru.

Naistelaagri treenerid! Kolm 3D Treeningust, üks Võimlast :)

Siinkohal olen VÄGA uhke selle üle, et korraldatav naistelaager on täiesti BJJ-apoliitiline. 3D Treening on küll raskelt seotud, aga samas... Eesti naisjitsikate eliit just siin on. 

Regatakse juba täie rauaga - meil on inimesi Rootsist, Valgevenest, Iirimaalt, Soomest! Reganud on juba üheksa klubi inimesed! 

See laager on mu lapsuke. Asi mille üle tõesti uhke olen. Mu eesmärk on toetada naiste jitsi ja ma loodan tõesti, et see kasvab ja areneb.

Kokkuvõttes võidab ju sellest kogu Eesti jits :)

 Laura