#Shanti Abelha seminar + laager + muud jutud
Audentese judosaal. Trenni lõpp.
Laura (hädaldab): Ron, mu grillkana on keedukana hoopis!
Ron (julgustavalt): no vähemalt on kana!
Mul on niiiiiiiiiiiiiiiii lahe treener.
See nädal õpimegi põhigrupis grillkana (avatud kaitset). Ehk saab selle keedukana lõpuks ära grillitud. Kuidagi peab sellega hakkama saama, raibe.
***
Vahepeal sai Soomemaal jälle seminaril käidud. Eriti äge trip oli!
Selleks saime eriti odavad laevapiletid (Viking Line). Kokku oli Eesti jitsinaisi (kõik meie klubist) kohal kuus: ma, Liisi, Mari, Kati, Kristiina, Kiku.
Kogunesime viiekesi jumalavallatult vara A-terminali - sest Kati elutseb Soomes - ja seilasime Soome Vabariigi poole, oiates iga kord, kui Viking Line'i maskott Ville kuskil miskit tegi.
Kohale jõudes oli tõesõna tunne, et jõulud olid päral. Nii palju naisi kellega rullida! Ja Shanti oli kohe eriti äge! Ja... ja...
Ja ma rullisin ja filmisin oma rulle. Õppisin palju. Äge oli (kui veel aru te ei saanud, et mulle meeldis.)
Kõige lõpus tutvustasin soomlastele oma rullilaule. Naerda sai päris palju.
Õhtul tagasi. See seminar oli täiega oma raha väärt (40 eurot).
***
Trenni on viimasel ajal jõhkralt, kuni 13-tunnised trenninädalad, laagrinädalal veelgi rohkem. See on harrastussportlase jaoks päris suur hulk.
Mul on kõige raskem võtta endale puhkehetki, sest kui ma saaks, elaksingi matil.
Täiskohaga töö kõrvalt retsilt sporti teha on kurnav. Olen mõned ranged muudatused elus teinud: kaheksatunnine uni on nüüd püha, rohkem, kui kaks tassi kohvi ei ole enam lubatud.
Aga puhkepäevad? Jah. Keeruline.
Neid eelmisel nädalal näiteks ei olnud: esmaspäeval kahetunnine sparr, teisipäeval sama pluss algkursus (suutsin vigastada rannet), kolmapäeval tund jõusaali Kristiinaga ja sparr, neljapäeval algkursus, reedest pühapäevani laager.
Ei taha midagi vahele jätta. Mida teha?
Mul ei ole vastust. Pärast laagrit võtsin päeva vabaks. Läksin kinno. On see piisav?
Nii pagana raske on, kui küsida kelleltki ei oska. Ja tegelikult peaksin ju olema mina ka ses osas tark, kuulama keha.
Hea uudis on, et järgmisel nädalal lendan Prahasse, sest Helin võistleb Euroopakatel. Keha saab veidi puhata.
***
Laager oli tore AGA tekitas traditsiooniliselt peas sellise kaose, et rullimisest suurt välja ei tulnud. Kõik oli pudru ja kapsad. Kuid mul on tunne, et selleks, et mingi selgus tuleks selles jitsinduses, peabki aeg-ajalt üle käima torm ja lõhkuma mingid vanad halvad harjumused. Et siis saaks pilt klaariks.
Muidugi oli paar tõrvatilka ka ses laagri-meepotis (märksõna Jõhker Aff ja sõrmejäljed mu käsivarrel ja sigavalus jalg, sest nagu selgus, on jalalöök täitsa legit viis guardipässiks), aga kõike head ka vist elus ei saa (st et drillipartner ei tahaks sind drilli ajal mõrvata esimeses järjekorras).
Varsti tulekul siin blogis artikkel ka.
Stay tuned.
Laura
Laura (hädaldab): Ron, mu grillkana on keedukana hoopis!
Ron (julgustavalt): no vähemalt on kana!
Mul on niiiiiiiiiiiiiiiii lahe treener.
See nädal õpimegi põhigrupis grillkana (avatud kaitset). Ehk saab selle keedukana lõpuks ära grillitud. Kuidagi peab sellega hakkama saama, raibe.
***
Vahepeal sai Soomemaal jälle seminaril käidud. Eriti äge trip oli!
Selleks saime eriti odavad laevapiletid (Viking Line). Kokku oli Eesti jitsinaisi (kõik meie klubist) kohal kuus: ma, Liisi, Mari, Kati, Kristiina, Kiku.
Kohale jõudes oli tõesõna tunne, et jõulud olid päral. Nii palju naisi kellega rullida! Ja Shanti oli kohe eriti äge! Ja... ja...
Ja ma rullisin ja filmisin oma rulle. Õppisin palju. Äge oli (kui veel aru te ei saanud, et mulle meeldis.)
Kõige lõpus tutvustasin soomlastele oma rullilaule. Naerda sai päris palju.
Õhtul tagasi. See seminar oli täiega oma raha väärt (40 eurot).
***
Trenni on viimasel ajal jõhkralt, kuni 13-tunnised trenninädalad, laagrinädalal veelgi rohkem. See on harrastussportlase jaoks päris suur hulk.
Mul on kõige raskem võtta endale puhkehetki, sest kui ma saaks, elaksingi matil.
Täiskohaga töö kõrvalt retsilt sporti teha on kurnav. Olen mõned ranged muudatused elus teinud: kaheksatunnine uni on nüüd püha, rohkem, kui kaks tassi kohvi ei ole enam lubatud.
Aga puhkepäevad? Jah. Keeruline.
Neid eelmisel nädalal näiteks ei olnud: esmaspäeval kahetunnine sparr, teisipäeval sama pluss algkursus (suutsin vigastada rannet), kolmapäeval tund jõusaali Kristiinaga ja sparr, neljapäeval algkursus, reedest pühapäevani laager.Ei taha midagi vahele jätta. Mida teha?
Mul ei ole vastust. Pärast laagrit võtsin päeva vabaks. Läksin kinno. On see piisav?
Nii pagana raske on, kui küsida kelleltki ei oska. Ja tegelikult peaksin ju olema mina ka ses osas tark, kuulama keha.
Hea uudis on, et järgmisel nädalal lendan Prahasse, sest Helin võistleb Euroopakatel. Keha saab veidi puhata.
***
Laager oli tore AGA tekitas traditsiooniliselt peas sellise kaose, et rullimisest suurt välja ei tulnud. Kõik oli pudru ja kapsad. Kuid mul on tunne, et selleks, et mingi selgus tuleks selles jitsinduses, peabki aeg-ajalt üle käima torm ja lõhkuma mingid vanad halvad harjumused. Et siis saaks pilt klaariks.
Muidugi oli paar tõrvatilka ka ses laagri-meepotis (märksõna Jõhker Aff ja sõrmejäljed mu käsivarrel ja sigavalus jalg, sest nagu selgus, on jalalöök täitsa legit viis guardipässiks), aga kõike head ka vist elus ei saa (st et drillipartner ei tahaks sind drilli ajal mõrvata esimeses järjekorras).
Varsti tulekul siin blogis artikkel ka.
Stay tuned.
Laura
Kommentaarid
Postita kommentaar