#Finnish Open: enne võistlust
"Sa ikka tahad sinna Finnish Openile minna..?" küsis mu füsio/treeningpartner Indrek kahtlevalt. Ta hääletoon, olek ja kehakeel teatasid, et ei peaks. Plaan oli -üsna reaalne plaan- et saame murdunud jala seks ajaks vormi. Nüüd aga oli vigane teine põlv...
Mu lähedased ei saa aru, miks ma seda teen. Eelmine kord lõppes kõik luumurruga.
Vaadake. Kui ma jtäaks katki trenni, võistlemise, siis mu vigastus võidaks. Ma jätaks ära selle, millest rõõmu tunnen.
Käisin hoolega füsio juures. "Jap," vastasin ma talle. Füsio ohkas raskelt, pobises midagi sellist, et "novaatamesedaasja" ja asus mu põlve kallal tööle.
Kokkulepe oli selline: registreerin ära ja vahetult enne võistlust käin tema juures ueusti kontrollis. Ja teen sõjakaid sparre (sh Indreku endaga). Spartaaaaa!
1. septembriks selgus, et jalg on okei ja Indrek ütles ohates "NOMINESIIS."
***
Edasiminekutest niipalu, et:
- avatud kaitse on veidi edasi arenenud. Kiita veel seda ei saa, aga olen kõvasti grillkana harjutanud ja miskit ikka ses näha on. Ei pane jalga maha (sealt saab lihtsalt pässida/leg drage vist ka...);
- suletud kaitse on parem -tänu Priidu näpunäidetele- niiisiis hea tahtmise (või siis muhvi vastase) korral saan põgenetud küll;
- turtlisse kipun kinni jääma, aga Priidu külliliasendist oskan edasi mängida ja Liisi aitas ka üht-teist ja Mardolt sain ka mõtteid;
- subid tulevad paremini välja, lisandunud on kägistusi ja lukke - mulle väga meeldib, et sain LÕPUKS D'arci selgeks, giljo setup on kohmakas kahjuks;
- kimurakaitse on tänu Kikule arenenud - käed on harva laokil.
Palju asju vajavad veelgi arendamist. Aga tunne on hea.
***
Ma mõtlesin pisut sellele võistlusasjale. Olen mõelnud kõik viimased päevad.
Siis vaatasin üle oma trennigraafiku. Seal oli kõik kirjas, must-valgelt. Trennid. Laagrid. Jõusaalipäevad.
Ma pole viilinud ühestki trennist. Võtnud lisatrenne. Tegelenud jõusaaliga. Käinud algkursuse põhiasju läbi. For fuck's sake... Pole ainumastki kohta, mille kohta tunneksin kahetsust, sest midagi oleks tegemata jäänud. Ühtegi.
Kui ma sel võistlusel sakin, siis so be it. Aga tunne on hea. Tunne on, et saan hakkama.
...tunne on, et ma olen tugevam kui too Laura, kes murdis Melbourne'is jala.
***
Let's play.
Laura
Vaadake. Kui ma jtäaks katki trenni, võistlemise, siis mu vigastus võidaks. Ma jätaks ära selle, millest rõõmu tunnen.
Käisin hoolega füsio juures. "Jap," vastasin ma talle. Füsio ohkas raskelt, pobises midagi sellist, et "novaatamesedaasja" ja asus mu põlve kallal tööle.
 |
| Võistlejad-tshikid. Meid läheb MMAd/BJJd tegema Soome tervelt viis! |
Kokkulepe oli selline: registreerin ära ja vahetult enne võistlust käin tema juures ueusti kontrollis. Ja teen sõjakaid sparre (sh Indreku endaga). Spartaaaaa!
1. septembriks selgus, et jalg on okei ja Indrek ütles ohates "NOMINESIIS."
***
Edasiminekutest niipalu, et:
- avatud kaitse on veidi edasi arenenud. Kiita veel seda ei saa, aga olen kõvasti grillkana harjutanud ja miskit ikka ses näha on. Ei pane jalga maha (sealt saab lihtsalt pässida/leg drage vist ka...);
- suletud kaitse on parem -tänu Priidu näpunäidetele- niiisiis hea tahtmise (või siis muhvi vastase) korral saan põgenetud küll;
- turtlisse kipun kinni jääma, aga Priidu külliliasendist oskan edasi mängida ja Liisi aitas ka üht-teist ja Mardolt sain ka mõtteid;
- subid tulevad paremini välja, lisandunud on kägistusi ja lukke - mulle väga meeldib, et sain LÕPUKS D'arci selgeks, giljo setup on kohmakas kahjuks;
- kimurakaitse on tänu Kikule arenenud - käed on harva laokil.
Palju asju vajavad veelgi arendamist. Aga tunne on hea.
***
Ma mõtlesin pisut sellele võistlusasjale. Olen mõelnud kõik viimased päevad.
Siis vaatasin üle oma trennigraafiku. Seal oli kõik kirjas, must-valgelt. Trennid. Laagrid. Jõusaalipäevad.
Ma pole viilinud ühestki trennist. Võtnud lisatrenne. Tegelenud jõusaaliga. Käinud algkursuse põhiasju läbi. For fuck's sake... Pole ainumastki kohta, mille kohta tunneksin kahetsust, sest midagi oleks tegemata jäänud. Ühtegi.
Kui ma sel võistlusel sakin, siis so be it. Aga tunne on hea. Tunne on, et saan hakkama.
...tunne on, et ma olen tugevam kui too Laura, kes murdis Melbourne'is jala.
***
Let's play.
Laura
Kommentaarid
Postita kommentaar