#Babes 'n Belts

"Siin linnas jagunevad inimesed kaheks. Heas vormis fitness-inimesed. Ja narkarid," kurtis mu briti sõber Phil õhtusöögi ajal.

"Ja kolmas - backpackerid," täpsustasin.

Phil vaatas mõtlikult sinikaid mu jalgadel, põlvesidet parema põlve ümber. Siis nentis, et mõnel juhul võivad need kattuda. Phili hinnangul olen ma fitness-backpacker.

Tal on õigus. Jooksen matile igal vabal hetkel.

***

Kolmapäevasest trennist sõidutas mind lahkesti koju üks tore Aussi naisjitsikas. Ta rääkis mulle autos, et kõigi Perthi naiste klubide naised (Legion 13 olevat küll erand - nad hoidvat maru eraldi) käivad laupäeviti koos tehnikaid õppimas ja rullimas ka. Ürituse (ja Perthi naiskonna, nagu ma aru sain) nimi on Babes 'n belts. Ei, ma ei tee nalja.

Babes 'n Belts logo. Neil on patchid ka.

(Mõtlik paus, mille jooksul endamisi arutlen, mis näo kodused jitsinaised teeksid, kui keegi teeks ettepaneku korraldada üritus "Beibed ja vööd". Ja mis näo Priit ja Ron ja Mairon ja teised teeks. See kujutluspilt on üsna lustakas.)

Aga muidugi tahtsin näha, mis toimub ja kuidas. Läksin kohale.

Beibesid ja vöösid veab bluebelt Tess. Tegu on ääretult energilise Austraalia neiuga, kes säras nagu hommikumaa päikene.

Kogu üritus toimus Perthi põhjaosas. Selleks tuli taas kiisubussiga bussijaama sõita ja siis tasulisele bussile ümber istuda pluss mõnikümmend minutit mõnusalt konditsioneeritud õhu käes loksuda. Austraalia bussides valitseb imeline jahedus. Kui nad vaid õigeaegselt väljuma õpiksid.

Sest ei välju. Bussijuhid chillivad niisama. Aga mulle ei meeldi üldse hilineda ja siis vaatan neid tigeda eestlasena...

Trennisaaliks on muay thai keskuses -enne babesnbelts üritust  oligi seal trenn sees, tegeleti jalaküljelöökidega, mitu tšikki ässasid sealjuures lüüa!

Kohale oli tulnud peale minu kaks inimest. Tess ja Vera. Vera on aasta aega trenni teinud whitebelt, ühe triibuga. "Ebaharilikult vaikne päev," nagu bluebelt Tess teatas. Harilikult koguneb laupäeviti sinna kümmekond jitsisõltlast. 

Harjutasime Tessi taktikepi all lukke ja kägistusi:

• soojendus - omoplatast trianglisse: ma ei ole kunagi omoplatat teinud. Nüüd oskan. Tänane õhtu kulub omoplata videode peale.

• teepee-choke: see saab üheks mu lemmikkägistuseks. Kuidas ma sellest varem ei teadnud? Lihtne ja tõhus kägistus, mida kasutada eriti siis, kui triangel välja ei tule. Meil klubis pole mitte kunagi kohanud. Kas meil üldse tehakse seda?

• armbar suletud kaitsest: Tessile meeldib igast asendist armbare teha. Suletud kaitsest ka. Tirid käe välja, viid jala üle ja valmis. Kui küünarnukk on sees, valid triangli.

Whitebelt Vera (ülal) ja bluebelt Tess (all).
Tess õpetab vist trianglit.

Mu ainus suur hämming oli sellel hetkel, kui Tess teatas, et kui olen suletud kaitses, siis varbad ei peaks maas olema. Sest muidu saab vastane kergesti mu maha tõmmata.

Päriselt? Ma olin kohe väga nõutu selle peale. 3Ds raiutakse sparri ette ja taha et Varbad. Peavad. Olema. Maas. Kuni sa öösel õnnist und magades tead ka, et misiganes matil ka ei juhtuks, varbad on maas. (Ja asend paigas.) 

Hästi palju oli juttu sellest, millised kägistused töötaksid juhul, kui vastane on märgatavalt suurem. Mis on naistele ilmselt päris vajalik.

Rullida sai ka. Esmalt rullis whitebelt Vera bluebelt Tessiga - Tess tegigi talle armbare igast asendist.

Seejärel oli minu kord. Rullisin Veraga. Filmisin ka, pärast vaatasin ja silmad läksid häbi täis. Sain ta täppima, aga MISMOODI SA, NAINE, REAR NACED CHOKE'I TEED, AHH?

Ja bäkki võttes mida teed... ja üldse...

Video on siin.

Trennijärgne selfie. Ütle "omoplata!"

Tessiga rullides olin esmalt pisut pabinas. Magasin hea armbari-võimaluse maha. Tegelesin suuremalt jaolt kaitsega. Ja noh... sikutas mis ta sikutas, ühtegi lukku ega kägistust ta kätte ei saanudki. (vaata siit)

Armbari niimoodi ju ei sikutatagi. Teise käega tuleb appi minna, algkursusel õppisin veel. Aga ega Tess seda vist tea...

See videode-ülespanemise otsus tuli väga raskelt. Ma teen seal nii palju vigu.

Missealikka. Julgen teha - julgen näidata. Pealegi. On väga hea põhjus, miks ma valget vööd kannan. Lisaks:

Valge vöö olla on tore. Whitebeldile on jitsimaailm lahedaid avastusi täis.

***

Priit, midagi sulle ka: trennis kiidetakse mu turtlit. Okei, turtlist põgenemine endiselt on kehva (minu meelest on põhiliselt viga ajastamises), aga kui juba turtlis olen, siis minuga midagi niisama teha ei saa.  Ainus, mis nad teha oskavad, on põlve jõuga sissesurumine ja siis kaugema jala abil mu lahtirullimine, aga kusagil enne seda ongi vist põgenemise koht. (Teen selle kallal hetkel tööd - kobamisi, aga siiski).

Ja kolmapäeval õpetasin bluebeldile -keda mu turtel pisut pead kratsima ajas- ka, kuidas ja miks. 

Tundus, et talle see väga meeldis. Lisaks näitasin veel paarile inimesele. Michaelile ka, kes Eestisse tuleb septembris.

Nii see su uus äge grillturtel levib. 

Laura C.