#150 tundi jitsi

Mu trennipäevik (heiaheia) teatab, et kokku olen teinud pisut rohkem kui 150 tundi jitsi.

See on päris vinge number. Ent nüüd on aeg igasugusteks viimasteks. Viimane maadlustrenn. Viimane jitsitrenn. Viimane laager. See närib sees, ainult usk, et Austraalia-seiklus saab olema tõesti väga vinge, lepitab.

See ja mõte, et teen jitsi seal maakera teisel pool edasi - kui vähegi võimalik.

(Ning väiksed võidudki teevad tuju heaks: saan avatud kaitse pisut selgemaks näiteks. Tagasisidepäeval sain aru, et Ronil ja Priidul on õigus: baas on kõige alus. Selg sirgu. Varbad maha. Põhiasjad tuleb korda saada - avatud- ja poolkaitse ja turtel ja said ja mount.)

Raske on head aega öelda. Ei saa veeta 3D treeningus 150 tundi jitsi tehes, ilma et lahkudes midagi maha ei jääks.

Loodan, et nad mind maha ei kanna. Et tulen nii aasta pärast tagasi. Ja kõik on hea. Proovin siin blogis OZi klubidest pilte-ülevaateid edastada.

Ükskord matil näeme (rsk).

Laura