#kuidas rullida naistega

Avastasin tohhuijaa blogisid, mille üldnimetajaks on "kuidas küll naisolenditega matil hakkama saada" ja "kuidas kohelda naisi Brasiilia jiu-jitsu trennis" ja liste selle kohta, mida tohib naisega matil teha (päriselt) ja"kuidas rullida naistega nii, et sa poleks jobu (ing k asshole)".

Nii alustas P. Pullerits oma artiklit
"Naised maadlusmatil - õudus või vaatemäng?"

Pärast nelja aastat ja päris paljusid riike ja võistluseid ja rullimist tundub, et ma sain aru, mis nõks seal on.

1. Kuidas rullida naistega.

Nagu iga teise trennikaaslasega (mees VÕI naine): ära ole jobu, tutvusta end, arvesta treeningpartneri võimalike vigastuste, jõu- ja kaaluvahega. 

See käib nii meeste kui naiste kohta. Kui sa oled 100-kilone härg, siis sa ei rulli ju klubi kõige väiksema mehega nagu oleks parasjagu käes zombi apokalüpsis ja sul on päästa vaja oma kass/ vanaema/ lemmiktekk selle treeningpartneri (= zombi) käest.

Mina ka ei rulli sel moel klubi kõige pisemate naiste JA meestega nii. Sest... kaalu- ja jõuvahe. 

Meil on 3D Treeningus küll naiste algkursus, aga eelkõige selle mõttega, et naistel oleks julgem astuda esimene samm. Sealt edasi on nad omapäi. Nad teevad meie naistreeneri valvsa pilgu all algkursuse ära ja lähevad rullima baaskursusele (kus kõik on koos).

Ja kus arvestatakse võimalike vigastuste, kaaluvahe ja kõige selle muuga, millest eespool juttu. Hoia end ja treeningpartnerit, siis: have fun.

PS: meie kõige tegijamad meesjitsikad rullivad pidevalt ka neiudega. Sest see on hea väljakutse. Jane ülipainduvad jalad (millele saab kannalukke teha vaid täiusliku kannalukuga) näiteks. 

2. Kuidas saada rohkem naisi jiu-jitsusse

Hea küsimus! Eriti, kui sa oled jitsitreener .

Esimene küsimus võiks olla: milline on selle klubi õhkkond. Kas seal on turvaline? 

Üks välismaa treener päriselt küsis selle küsimuse. Ja ma ütlesin talle: hoolitse selle eest, et klubis oleks hea, turvaline keskkond: üksteise mõnitamine, rõvedate naljade tegemine, üleolek pole teema. Peale seda tulevad neiud ka.

Kokkuvõttes: vastastikune respekt on cool. Meeste vahel, meeste ja naiste vahel, naiste vahel. Omaette küsimus, mida teha, kui treeningpartner vastupidiseks põhjust annab. Siis võib vabalt treenerile märku anda. Hea oleks, kui kogu klubis valitseks teadmine, et jobundus POLE okei. 

Olen kuulnud küllalt neist gymidest, kus eeeeeriti jobud naljad ja üksteise kius matil on täiega in. Nojah, eks see nende valik.

3D Treeningus ollakse sellistega üsna karm. Sest meil on oluline, et kõik end hästi tunneksid. Ma ei treeniks meil, kui see nii ei oleks. Vaevalt, et meil nii palju neidusid matile oleks jäänud.

Mulle nii meeldib korrata seda lauset, et fighting aint male thing, it's a human thing. Me kõik võitleme. Tööl. Elus. Kui soovime, ka matil. 

Naised on väga okeid treeningpartnerid. Mehed ka. Ma arvan, et peamine kala on harjumatus, aga kui sellest üle saada, siis on kõik okei ja nukid ja rullime.

Ja nüüd lõpetuseks: kui Liisi Vahi Hooandja fännisärke tegime, siis tellisid ka neid mehed eesotsas peatreeneriga.  Meie klubi mehed fännasid meie klubi naisvõitlejat ja siiani käivad selle särgiga ringi. Aint it cool yo :)

Laura