#Suvelaager Vol Kaks
Veider, mõtlesin. Veider on olla laagris, kus polegi Helinit ega Kärti ja Ivigi on natuke poolikult. Veel veidram on mõelda tagasi eelmisesse aastasse. Kui oleksin öelnud endale toona, et juhtuvad need asjad, mis vahepeal juhtusid... oleksin öelnud, et loll oled, sest nii ei lähe.
Aga läks.
***
Ma vihkan pakkimist.
Viskasin kotti kaks kimonot ja vöö ja hulga nogi varustust. Vaatasin süngelt kotti, mis oli pooleldi täis. Ja sinna pidi mahtuma nii palju. Siis vaatasin kella. Raisk. Kaks öösel. Ja hommikul oli vaja vara ärgata ja koosolekule minna...
Ohkasin ja jätkasin pakkimisega ja siis - loobusin.
Esimene päev: õppetund intelligentsest inimesest
Aitäh Kuldarile transpordi eest. Ja aitäh Liisule majutuse orgunni eest. See koht oli kena. Kodune. Panime asjad maha ja... trenni. Priit õpetas poolkaitset.
Ja ma ei suutnud jätta lollakalt naeratamist, sest ma ei olnud enam tööl vaid selles suvises Pärnus.
Esimese trenni highlight saabus hetkel, kui mu anonüümseks jääda sooviv trennikaaslane teatas, (mu tagasiside peale, et tagumik maast lahti paar millimeetritki, pessure on siis parem), et "intelligentne inimene ei seisa, kui on võimalus istuda."
Take that, Priit.
Öösel magasin esimest korda üle pika aja kaheksa tundi järjest.
Teine päev: valida endiselt ei oska
Ja algas see intensiivsem laagriprogramm. Päevas on võimalik valida kuni kolme trenni vahel (pluss avatud matt), välja arvatud esmaspäeval ja teisipäeval, mil on võimalik valida kuni nelja trenni vahel.
Tõstke käed, kes arvavad, et ma tegingi kolm trenni.
Tuttu jäin UFC helide saatel (sest tüübid seda hilisõhtul nimelt vaatasid, ma ei jaksanud).
Kolmas päev: beautiful ja thingie
Kerge imestus saabus selle peale, et mu suhteliselt konkreetne coach P ütles neli korda "beautiful" ja kaks korda "mount thingie".
"Did my coach just say THINGIE?" küsisin Aprylilt.
"Yep. He did."
Uhuhuuu.
Samal päeval õppisin esimest korda rehvi vahetama: sõber Lauri tuli trennist ja pakkus, et viskab mu koju. Ja seda ta tegigi umbes saja meetri jagu. Siis selgus, et mingi ora oli kummis ja... ja tuli kiirkorras hakata osata seda värki vahetama.
Ja vahetasimegi. Paari trennikaaslase ja võõra abil.
Neljas päev: the washing machine... the washing machine... the washing machine is on fire
Ma alarmeerusin selle peale, et Liisi teatas, et kuskil kärssab. Ja siis et: vannitoast tuleb tossu. Ja SIIS nägin Kuldarit pesu (märga pesu) pesumasinast välja võtmas, misjärel nägime me kõik neli lahtist leeki tulemas pesumasinast ja keegi teatas, hääles paras annus paanikat, et "vett", misjärel ma kannu kööki täitma läksin.
Pesumasin pesi pesu ja siis põles samal ajal.
Nendes konnades olid hambatikud (millega, ma eeldan, neid konni pidi sööma) ja nende kõrval praetud krevetid (nende söömiseks tuli konnajalgadest hambaork eemaldada). Ja nende kõrval omakorda piiiisikesed marineeritud konservkurgitükid, mille söömise osas oli kõigil küsimus, et kuidas nad mõtlesid, et me seda täpsemalt sööme.
Aga võib-olla oli see lihtsalt mingi modernne kaunistus. Kõike võib olla.
Pärast viktoriini kadusid kõik nelja tuule poole. Põhimõtteliselt kohe.
Seitsmes päev: lazy day
Vigane küünarnukk oli nii valus, et pidžaamas poole päevani vegeteerimine tundus üüüüüüsna mõistlik tegevus.
Õhtul läksin Priidu trenni ja rulisin üle kahe aasta oma armsa Melbourne'i gymist pärit Apryliga.
Kaheksas päev: pesumasina tagasitulek
Päevases trennis käisin ära, aga siis leidsin, et kõik, kaua seda küünarnukivalu ikka taluma peab.
Õhtul toimus Uue Pesumasina Saabumine, palju õnne tüüpidele, kes seda järsust trepist üle tassima pidid.
Ja teate peale "see vana hakkas põlema lahtise leegiga" ei teinud need pesumasina-onud kummalisel kombel teist nägugi.
Üheksas päev: minek
Kurat. Nii mõnus oli suvises Pärnus (enamasti suvises). Lonkida trenni, teha trenni, lipata läbi Pärnu turult ja osta kilo mureleid või/ja maasikaid ja minna tagasi Roosi tänava majja ja olla.
Aga headel asjadel on kentsakas komme otsa saada.
Pakkisin asjad kokku. Üsna kurb oli.
Kokkuvõte
Laagri laul: see
Kokku tehtud trenni: 22,5 tundi
Maasikaid ja mureleid tarbitud: umbes viis kilo
Järgmine aasta jälle?
Laura
Aga läks.
***
Ma vihkan pakkimist.
Viskasin kotti kaks kimonot ja vöö ja hulga nogi varustust. Vaatasin süngelt kotti, mis oli pooleldi täis. Ja sinna pidi mahtuma nii palju. Siis vaatasin kella. Raisk. Kaks öösel. Ja hommikul oli vaja vara ärgata ja koosolekule minna...
Ohkasin ja jätkasin pakkimisega ja siis - loobusin.
Esimene päev: õppetund intelligentsest inimesest
Aitäh Kuldarile transpordi eest. Ja aitäh Liisule majutuse orgunni eest. See koht oli kena. Kodune. Panime asjad maha ja... trenni. Priit õpetas poolkaitset.
Ja ma ei suutnud jätta lollakalt naeratamist, sest ma ei olnud enam tööl vaid selles suvises Pärnus.
Esimese trenni highlight saabus hetkel, kui mu anonüümseks jääda sooviv trennikaaslane teatas, (mu tagasiside peale, et tagumik maast lahti paar millimeetritki, pessure on siis parem), et "intelligentne inimene ei seisa, kui on võimalus istuda."
Take that, Priit.
Öösel magasin esimest korda üle pika aja kaheksa tundi järjest.
Teine päev: valida endiselt ei oska
Ja algas see intensiivsem laagriprogramm. Päevas on võimalik valida kuni kolme trenni vahel (pluss avatud matt), välja arvatud esmaspäeval ja teisipäeval, mil on võimalik valida kuni nelja trenni vahel.
Tõstke käed, kes arvavad, et ma tegingi kolm trenni.
Tuttu jäin UFC helide saatel (sest tüübid seda hilisõhtul nimelt vaatasid, ma ei jaksanud).
Kolmas päev: beautiful ja thingie
Kerge imestus saabus selle peale, et mu suhteliselt konkreetne coach P ütles neli korda "beautiful" ja kaks korda "mount thingie".
"Did my coach just say THINGIE?" küsisin Aprylilt.
"Yep. He did."
Uhuhuuu.
Samal päeval õppisin esimest korda rehvi vahetama: sõber Lauri tuli trennist ja pakkus, et viskab mu koju. Ja seda ta tegigi umbes saja meetri jagu. Siis selgus, et mingi ora oli kummis ja... ja tuli kiirkorras hakata osata seda värki vahetama.
Ja vahetasimegi. Paari trennikaaslase ja võõra abil.
Neljas päev: the washing machine... the washing machine... the washing machine is on fire
Ma alarmeerusin selle peale, et Liisi teatas, et kuskil kärssab. Ja siis et: vannitoast tuleb tossu. Ja SIIS nägin Kuldarit pesu (märga pesu) pesumasinast välja võtmas, misjärel nägime me kõik neli lahtist leeki tulemas pesumasinast ja keegi teatas, hääles paras annus paanikat, et "vett", misjärel ma kannu kööki täitma läksin.
Pesumasin pesi pesu ja siis põles samal ajal.
Et siis see laager jääb ametlikult meelde sellega, et me põletasime pesumasina maha oma trenniriiete pesemise abil.
Edaspidi täitis meie pesumasina aset hõbehall pesukauss, kõik puha esiemade kombel.
Neljanda päeva õhtul tegi Liisi ajalugu, olles suvelaagri kümneaastase ajaloo esimene naistreener. Mille peale võiks vaid kosta, et oli ka tagumine aeg.
Viies päev: massaaaaaaž
Massaaž, mille tegi laagri füsio oli väääääga vajalik. Päris valus oli selg juba ja see tõesti aitas.
Õhtul trennis teatas coach P muuhulgas, et "Do not break your neck. It could be bad for your health."
Sellisele diibile tõdemusele on üpris keeruline vastu vaielda.
Kuues päev: konnajalamaagia
Sotsialiseerumisüritusel on suht-koht traditsiooniks saamas see, et viktoriinis mina mitte muhvigi ei tea. Aga mu tiim teadis enam-vähem kõike, niisiis jee.
Sotsialiseerumisüritusel pidi olema muuhulgas snäkid, milleks osutusid konnajalad. Mis pani mind omakorda pingsalt mõtlema, mismoodi see situatsioon välja nägi. Et hei, meil on vaja sotsialiseerumisürituseks kohta ja snäkke ka ja snäkkideks võiks olla näiteks, noh, konnajalad.
Nendes konnades olid hambatikud (millega, ma eeldan, neid konni pidi sööma) ja nende kõrval praetud krevetid (nende söömiseks tuli konnajalgadest hambaork eemaldada). Ja nende kõrval omakorda piiiisikesed marineeritud konservkurgitükid, mille söömise osas oli kõigil küsimus, et kuidas nad mõtlesid, et me seda täpsemalt sööme.
Aga võib-olla oli see lihtsalt mingi modernne kaunistus. Kõike võib olla.
Pärast viktoriini kadusid kõik nelja tuule poole. Põhimõtteliselt kohe.
Seitsmes päev: lazy day
Vigane küünarnukk oli nii valus, et pidžaamas poole päevani vegeteerimine tundus üüüüüüsna mõistlik tegevus.
Õhtul läksin Priidu trenni ja rulisin üle kahe aasta oma armsa Melbourne'i gymist pärit Apryliga.
Kaheksas päev: pesumasina tagasitulek
Päevases trennis käisin ära, aga siis leidsin, et kõik, kaua seda küünarnukivalu ikka taluma peab.
Õhtul toimus Uue Pesumasina Saabumine, palju õnne tüüpidele, kes seda järsust trepist üle tassima pidid.
Ja teate peale "see vana hakkas põlema lahtise leegiga" ei teinud need pesumasina-onud kummalisel kombel teist nägugi.
Üheksas päev: minek
Kurat. Nii mõnus oli suvises Pärnus (enamasti suvises). Lonkida trenni, teha trenni, lipata läbi Pärnu turult ja osta kilo mureleid või/ja maasikaid ja minna tagasi Roosi tänava majja ja olla.
Aga headel asjadel on kentsakas komme otsa saada.
Kokkuvõte
Laagri laul: see
Kokku tehtud trenni: 22,5 tundi
Maasikaid ja mureleid tarbitud: umbes viis kilo
Järgmine aasta jälle?
Laura
Kommentaarid
Postita kommentaar