#siin peaksid olema ropud sõnad

Helistasin Priidule (peatreener) seoses tööga klubile.
Priit: halloo?
Laura: heitsau. Mina siin.
Priit: issand...
Laura: no mitte päris. Aga las ta jääb.

***

Neid kaotusi aina tuleb. Eesti meistrivõistlustel kaotasin näiteks vabatahtliku-ametis. Suutsin ikka kuninglikult asjad vussi ajada. Nojah. Tuleb natuke haavu lakkuda ja siis edasi minna.

Pärnus Eesti meistrivõistlustel MMAs oli (kui need kolossaalsed apsakad välja arvata) tore: Ivit aidata, Helini ja Kärdi jaoks (kes tegelevad ilmselgelt süstemaatiliselt mulle südari tekitamisega - läksid kolmandat korda üksteise vastu!) olemas olla ja aidata, kuis vähegi saab. Ainult et kui tulevastele abistajatele midagi soovitada, siis et poolhaigena niimoodi töös olla ei pruugi tuua ehk säravaid tulemusi.

Soperdasin tekstiga, punktidega, ühesõnaga kõik feilid on minu. Sellest ka need pealkirjas olevad ropud sõnad.

Oeh.

Kes tahab asju üle vaadata, siis, siit saab järelvaadata finaalide päeva, siin on eraldi välja toodud meie võitleja Jaak Rudovi von flue kägistus ja siin on pildigalerii.

Ahjaa: eelmise aasta EMV kirjeldust saab lugeda siit.

Kärdi ja Helini üle olin maru uhke. Ma ei saa aru, kuidas nad suudavad. Jitsis võistlemine on niipalju lihtsam. Aga löögid... ma olen maru julge, aga...

Kärdi ja Helini matši jälgimine oli ka hullumeelselt kummaline tegevus. Kõigepealt tegid need kaks mu kõige paremat sõbrannat hiiglasuure kalli (kolmas asjatas samal ajal mu läheduses ja oli ka üpris mureliku näoilmega), siis kukkus Kärt täiest jõust lööma, mis Helinile üldse ei meeldinud.

Seda sai aru selle järgi, et Helin viis Kärdi lihtsalt maha.

Ja siis tegi käeluku. Ja siis nad kallistasid uuesti.

***

Suveplaanid näevad ette suvelaagrit ja palju trenni, kusjuures proovin järjele saada taas jõusaaliga. Vahepeal on see vaeslapse rolli jäänud. Kätekõverdusi jälestan kõikidest harjutustest endiselt kogu südamest ja lõuatõmbeid ei jaksa veel ka teha.

Jitsis keskendun hetkel turtlis vigadetegemisele. Soomes sain valusa õppetunni kramplikult turtlihoidmise kohta. Eile võtsin julguse kokku ja hakkasin spinnima, kanäe, välja tuli! Lõpetasin half guardis, mis ei ole just ideaalne, aga ikkagi parem kui lihtsalt turtlissejäämine.

Eestikatest osa ei võtnud. Ei tahtnud. Pidin mitu korda selgitama, et miks. Inimestele. Aga ei olnud enam fun, isegi treenimine mitte. Püüan seda uuesti üles leida. Siiani tegelen. Mul ei ole vaja, et trenn muutuks vastumeelseks.

Ja mul ei ole vaja, et jits elust ära kaoks, sest nii halb on juba. Aga see suund oli. Finnish open, noh...

Sellest rääkides - järgmisele Finnish openile ma tõenäoliselt siiski lähen. Plaan on suvel palju no-gid teha. Niipea kui ilmad vähegi soojemaks lähevad.

Oma saali tahaks ka juba jõuda. Ja siis - tuleb üks vägev jitsiretk.

Nüüd trenniradadele.

Laura

PS: Helin andis oma Euroopakate varustuse mulle. Ma pole elu sees ühegi kingi üle nii rõõmus olnud. Mul on punased Euroopakate püksid, take that!

PS2: Peaaegu unustasin... meie klubis on kolm musta vööd juures! Kui ma alustasin, olid kaks neist lillad vööd. Päris kummaline mõelda.