Võitmisest ja matemaatikast

Juulist vahetasin hokutoryu ju-jutsu Brasiilia jiu-jitsu vastu. Põhjuseid on palju. Juunikuine kokkuvajumine trennis. Kõrvetav tunne, et see pole see, millega tegelema peaksin. See kuhjus. 

Pärast 3D treeningu kodulehe põhjalikku uurimist registreerisin end algkursusele. Mulle meeldis viis, kuidas nad end turundavad. Ja mulle hirmsasti meeldis klubi logo. (Karu. Kimonos! See tundus olevat mingi äge märk võitluskunstide-jumalustelt.)

Ronald kirjutas vastu peaaegu kohe. Nii leidsingi end ühel juulikuu õhtul bussist number 23. Marsi peatuses astusin maha ja haarasin GPSi. Pika pusimise peale õnnestus leida õige uks ja neiude riietusruum.

Esimene trenn oli kummaline. Ainuüksi soojendus tundus raske (kes täpselt on see sadist, kes mõtles välja sellise asja nagu ahvijooks ja kuidas on võimalik, et ahvijooksu tehes sekundid viis korda aeglasemalt mööduvad?), võtted imelikult kerged (õigesti tehtuna nii kerge enam ei olnud), treenerid olekult harjumatult vabad. Olin eelmises trennis pidanud järgima etiketti, kummardama ja teietama.

Nüüd olen jõudnud järeldusele, et... naudin jitsi. Mõni ime, hokutoryuski tundus kõige toredam maadlus-osa.

Ma ei püüa väita, et BJJ kerge on. Ei ole, vahest panen trennis silmad kinni ja imestan, kas on üldse võimalik, et ma kunagi natukenegi seda asja teha suudan. Ja mul õnnestub ühtelugu kuidagi erakordselt andekalt soperdada.

"Laura. Sa EI PEA alati võitma." - Ron, treener. Ütles nii täpselt keset drilli. Väga valjusti. (Ron on põhigrupi treener, kuid sel hetkel juhendas baaskursust, mis omakorda muutus algkursuseks. Keeruline värk.)

Ma olin selle ära treeninud. Ma tõepoolest proovisin teha endast kõik, et domineerida.

Mis veel halvem - tahtsin kiiresti võtet järgi teha. Nagu tihti ikka sellistel puhkudel, tuli välja kiire ja vale. Surmavalt halb kombo.

Meelika, mu drillipartner vaatas mind veidike piinatud ilmega ja mul hakkas häbi. Olgu nii - suunamuutus!

"Ühest äärmusest teise?!?!?!" - Ron, treener.

Kui varem püüdsin kõigest hinnast drilli ajal vastu panna, teha Meelika elu enam-vähem võimatuks, siis nüüd olin kartulikott. Ja sain noomida.

Umbes kahe trenni pärast jõudis "Sa ei PEA ALATI VÕITMA" kohale küll. See pole mitte ainult trennis nii, vaid igal pool.

Ainult et -  "pean-alati-võitma-suhtumine" ei ole alati kahjuks tulnud. Mu erialal on šampanja ja karikas ambitsioonikate päralt. Samal ajal teeb see haiget. Kulutab isegi, väga. Sest alati ei saa võita. Balanksi on raske leida.

Niisiis viimased trennid olen püüdnud endale laulda, kinnitada, veenda, et relax, take it easy. Asi on tehnika õppimises. Küll tuleb ka aeg, mil on vaja proovida võita.

Muide. BJJ-s tuleb ette üllatavalt palju paralleele päriseluga. Mu tööga eelkõige. Täna tundsin tööl, et mind pakitakse kokku ja hakatakse võtma kõige räigemat americana-lukku. Sellist, mis eriti jõhkral korral käeluu murrab.

Sten (alggrupi treener, kes digimuutus baasgrupi -uue algkursuse- treeneriks) rääkis ühes trennis põgusalt egodest ja sellest, kuidas mõnel jitsi-tüübil see nii kõrge on, et läbi vere ja pisarate iga hinna eest peale peab jääma. Ka trennis.

Ma ei usu, et minu puhul selles oleks asi. Jumal küll. Ego. Kõrge. Mkm. Mu toimetaja teab, eksboss teab, ema vist teab ka, et enesekriitikaga on asjad ülihead. Liiga head. Masendavalt head. Jagub teist ka mustadeks päevadeks.

Asi on edasipürgimises pigem. Mulle meeldib see ala tõesti väga; ma tahaks juba nii väga hästi osata.

Alast - see läheb iga trenniga paeluvamaks. Esiti oli tunne, et Brasiilia jiu-jitsu on üks paganama füüsiline malemäng. Mõlemad osalised teevad käike, pusivad, et leida oma tee ja võimalus.

Nüüd tundub, et see on suur matemaatika. Tehted, valemid.

...ma olen humanitaaaaaar.

Tänast tehet ma selgeks ei saanudki. Ühesõnaga: mida teha, kui oled turjal, jalg Meelika kaenlaaugus ja pead teise jalaga tegema ilmatuma kaare ja lõpetama grillkana-asendis*?

Ma ei pea võitma. Aga ma pean - PEAN - selle selgeks saama. Homme kordustrenn.

Laura

PS: soojendus ei pane enam eriti hingeldamagi - ja ahvijooks tundub täiesti mõistlik soojendusharjutus. Kordaminek.

*americana ja grillkana jt kummalised väljendid - kunagi edaspidi seletan.